Friday, December 9, 2011

Kaotused ja võidud

Käimas on viimased päevad Perthis. Asjad on enam-vähem pakitud ja oleme valmis lahkuma. Kui juba paari kuu jooksul on nii palju asju juurde tekkinud, siis ma ei tea, mis Eestisse tulles saama hakkab. Igatahes - kust siis nüüd alustada? Paus tuli pikk, üks põhjus on ka see, et wifi jagaja laadimisotsik läks katki ja seetõttu arvutiga netti ei saanud.

Esiteks siis. Paar nädalat tagasi oli see kaunis päev Siimu jaoks, mil ta lõpuks oma kalli Iphone 4S kätte sai. Ilmselt üks tema parimaid päevi siin, Iphone fänn nagu ta on. Lugu oli üldse nii, et üks päev helistati optusest ja pakuti lepingut koos Iphonega niiet põhimõtteliselt nagu niisama saadud. Siim ei andestaks kui ma ei maini, et see on 64 GB ja valget värvi. Nüüd ma olen meie majas ainus, kellel Iphone pole ja varsti ilmselt ka Austraalias ainus.

Üks asi tuli, aga teised läksid - nimelt kaks nädalat tagasi pühapäeva öösel vastu esmaspäeva käisid meie autos vargad Auto seisis maja ees. Ära viisid TomTomi (polnud üldse nähtavalgi kuskil), pool kasti kokat, ühe paki suitsu, 10 dollarit sentides parkimisraha ja 13-dollarilise matkagrilli. Aru saime üldse nii, et hommikul läksin Siimu tööle viima ja avastasime, et uksed on lahti. Hakkasime siis sõitma ja Siim küsib, et kas ma kulutasin parkimissendid ära. Eitava vastuse peale hakkas kähku GPSi otsima. Kuna ka seda ei leidnud, siis haaras käsi suitsupaki järele...aga mida pole seda pole. Vähemalt jäi auto alles ja on terve. Me ei teagi täpselt, kuidas ta sisse sai, aga võimalik, et pagasniku uks oli lahti. Pärast seda selgus, et meie armas rahulik kodukant polegi nii rahulik, vaid on tuntud Perthi getona ja on üks kriminaalsemaid rajoone. Sellepärast siin igal õhtul sireenid vist ongi :)

See pole veel kõik. Järgmisel päeval koju jõudes parkis Siim nagu tavaliselt auto maja ette, aga otse naela otsa ehk tagumine rehv katki. Nael oli aga kummis nii tugevasti, et saime sellega veel mitu päeva sõidetud. Kummid vajasid nagunii vahetamist, nüüd tuli see lihtsalt kiiremini ette võtta. Jällegi aga vedas ja Siim leidis 500 dollari eest uued velgedel kummid. Päris uhked on all ja vihma korral ei peagi autoga liugu laskma nagu enne.

Järgmisena läks siis netipulk katki. Loodetavasti sellega meie kaotused piirduvad. Ilm on juba väga soe - iga päev ca 35 kraadi. Üks päev tuli korralikult äikest ka - terve päeva välgutas. Viimane nädal on olnud täielikult eesti söögi nädal- pelmeenid, borši supp, must leib, läti sprotid, verivorstid, hapukapsas. Tellisime ühe eestlase käest verivorste. Mõtlesime, et kui suured need ikka on ja võtsime kaheksa. Kätte saades oli aga üllatus suur - hiigelvorstid! Ma pole kunagi nii suuri näinud. Jõudsime kahepeale vaevu kaks ja pool vorsti ära süüa. Nüüd on külmikus 5 tükki ja ei teagi, mis nendega peale hakata. Kaasa ka väga võtta ei saa.

Aeg on läinud kiirelt nagu ikka - oleme ühtede eestlastest kuttidega rohkem suhtlema hakanud, kelle juures ka mõni pidu maha peetud ja öö veedetud. Pidu on ka saanud - kellel rohkem, kellel vähem. Siim otsustas üksõhtu, et võiks koju hoopis üle aia tulla, mitte uksest. Kiviaia kohal on aga traatvõrk, millega koos ta sealt alla käis otse lillepeenrasse - jalad on lõhki ja sprinklerid puruks. Kuna see juhtus paar päeva pärast autovargust, arvasid majakaaslased, et vargad on aias.

Eile õhtul käisime Leedervilles töötajate õhtul, kus kõik saavad poole hinnaga jooke. Rahvast oli kohal palju ja õhtu läks veidike käest ära. Ütlesime kõigile head aega. Hommikul kähku üles ja matkavarustust ostma. Saime 2 eskit, telgi, laua, gaasiballoonidega pliidi (esimese viis varas ära), valgustid, söögivahendid, panni ja veel muud sada asja. Auto on asju igatahes pungil täis - vaevu mahume ise sinna ära. Siim ehitas sinna kõrgema aluse, et saaksime sileda pinna pealm adratsiga magada. Siis ei pea iga õhtu telgi ja võimalike ussidega jändama. Kuigi praegu küll ette ei kujuta, kuidas me peaksime sinna mahtuma.

Kell pool neli alustasime teekonda Ledge Pointi, mis on umbes 100 km Perthist. Siin toimub homme Siimu teise töökoha jõulupidu. Elame hetkel karavanipargis ja saame Siimu bossi karavanis magada. Päris mõnus oli linnast välja saada. Muidu oleksime alustanud pühapäeval oma edasist teekonda Exmouthini, aga kuna Siimu ema saatis meiel 8 kg paki, siis lähme tagasi Perthi seda ootama. Peaks iga päev saabuma. Majast kolisime välja täna, aga saame ajutist peavarju ühtede eesti kuttide juurest.

Ahjaa, Siimu boss ei taha teda üldsegi siit ära lasta. Pakkus full-time lepingut ja hiljem ka sponsorship viisat...töö on küll hea, aga kuna aega on hetkel ainult üks aasta, siis ei taha siia toppama jääda.

Igatahes paar päeva veel ja meie uued seiklused võivad alata! :)

No comments:

Post a Comment