Päikselised tervitused kõigile Exmouthist ja ilusaid jõule! Siin oleme juba paar päeva nautinud ligi 50 kraadist soojust. Eile siia jõudes näitas kraadiklaas varjus kell viis 45 kraadi ja isegi vetsust telkimisplatsile kõndimine võttis keha märjaks.
Teel siia tegime ka lühikese peatuse Coral Bays, mis on lihtsalt üks armas kuurortlinnake üli-ilusa ranna ja üli-ilusate kõrgete hindadega ehk otsustasime sealt kiirelt edasi Exmouthi tulla. Õhtu möödus basseini ääres, lisaks kohtasime ka taaskord eestlasi. Kuumus siin on aga lihtsalt tappev - õhtul magama jääda ei saa, sest mingit õhu liikumist ei toimu. Pluss kärbsed - meie uus sõber on kärbsevõrk ümber pea, mille ostsin enne siia tulekut, sest üsna raske on midagi teha, kui samal ajal umbes 20 kärbest su näo peal kõnnib.
Hommik algas vara nagu ikka ja otsustasime minna poolsaare tippu avastama ja mõnda kaunist randa otsima. Kui esilagu plaanisime minna mõnda randa siin lähedal, siis üsna kiiresti matsime selle plaani maha. Tipphetk tuli aga siis, kui mõtlesime minna üht laevavrakki vaatama, mis paistab poolsaare tipust. Nimelt nii kui ukse avasin lendas mulle vastu umbes 200 kärbest (ilma liialdusteta). Kärbsevõrk pähe ja laevavraki ära nägime, lisaks lamas rannas ka hiiglaslik surnud delfiini sarnane elukas. Selg oli meil mõlemal üleni must, kaetud kärbestega. Olime juba peaaegu lootust kaotamas, et siin ongi igal pool nii. Siiski sõites paarkümmend kilomeetrit edasi jõudsime Cape Range rahvusparki, kus asub ka ningaloo reef ehk kõik muutus ühekorraga heaks. Temperatuur langes, tuul, kärbsed kadusid ja imeilusad rannad koos riffidega. Seadsime end sisse Turquoise Bayl, mida peetakse üheks ilusamaks rannas Lääne-Austraalias ja arvatavasti nad ei eksi. Helesinine vesi, riffid, valge liiv...proovisime oma uut snorgeldamisvarustuts ja nägime igasugu põnevaid kalu. Mul õnnestus ka koos ujumisrõnga suuruse kilpkonnaga koos ujuda. Päris ehmatav oli esialgu kui sihuke elukas sinu alt läbi ujub. Aga väga äge! Üks mees nägi ka riffi all haid peidus. Õnneks siin on kalu palju ja inimesi nad enamasti ei puutu. Pole vähemalt kuulnud küll. Igaljuhul veetsime super päeva ehk meie jõulud siis sel aastal olid sihukesed. Hiljem sõitsime tagasi karavanparki, kus ootasid meid juba kärbsed ja kuumus. Ootasime siis vaikselt pimeda saabumist, sest sel ajal poevad need vastikad elukad peitu.
Plaanid siin muutuvad väga kiiresti - kui täna õhtul veel mõtlesime, et veedame ka järgmise päeva paradiisirannas, siis ilmselt suundume hoopis edasi 600 km, et külastada veel ka üht rahvusparki enne kui lõuna poole tagasi sõitma hakame. Selleks peame minema sisemaa poole. Siinkandis on hetkel ka suured tulekahjud ja mõni tee oli kinni, aga homseks peaks juba kõik okei olema ehk valmis uuteks seiklusteks.
HL
Meie parim sõber - kärbsevõrk
pigem nagu suure mehe miinid
See on siis, kui öösel on 35 kraadi sooja
No comments:
Post a Comment