Roadtrip

Kolmapäev oli lõpuks see päev, kui alustasime oma trippi põhja poole. Auto sisse pakitud ja minek. Siim tahab hiljem kirjutada ka tema auto ehitamisest.

1. päev

Igaluhul esimene peatus oli Lancelin, kus me ühe korra juba käisime surfamist proovimas. Astusime sisse esimesse sandboardi laenutusse, kus meid tervitas ilma esihammasteta omanik, kes meid lahkelt õigesse kohta juhatas. Ekslemise peale leidsime suured liivatüünid, mis meenutasid kohati lund. Mäkke ronimine oli muidugi eraldi töö, sest tuul oli korralik, liiv näkku ja mägi kõrge. Siim üritas ikka lauaga püsti sõita, aga kuna eriti ei libisenud, siis pidime

kelgutamise peale jääme. Tund aega seda lõbu oli ja rohkem poleks viitsinud ka. Ära minnes olid hambavahed, silmad, juuksed, kõrvad paksult liiva täis. Laudu tagasi viies pakkus omanik meile veel õlut ja siis edasi.

Edasi viis teekond Pinnaclese kõrbesse, mis on üks siinsetest rahvusparkidest. Nelivedu sisse ja tegime tiiru ära. Pildi pealt võib näha, milline see umbes oli.

Õhtuks jõudsime Jurien Baysse, mis on väike kalastuslinn. Astusime sisse esimesse karavanparki ja sättisime oma autovoodi sisse. Pärast paari õlu tegemist kohalikus country club's tuli plaan süüa teha. Väljas oli aga järsult kottpimedaks läinud ja lambi olime unustanud osta. Nii ma siis tegin seal ühe väike led tule abil süüa vaevu nähes, kus võileib asub. Karavanpargi väliköögis lõbustas rahvast pika habemega vanamees. Alguses mõtlesime, et mingi suvaline ätt, aga tuli välja, et vana meelelahtuaja. Pärast üritas mulle peale suruda oma habemes näo pildiga maikat...suutsin ikka välja keerutada. Esimene öö autos oli päris okei, välja arvatud üks sääsk, kes oli kusagilt sisse pugenud ja mind umbes 10 punniga rikastas.

2.päev

Hommikul asusime uuesti teele. Käisime läbi kõik kohalikud kalurikülad ja muud huvitavad paigad. Nägime teepeal korralikult känguru laipasid ja soolikaid. Päris naljakas on vaadata, kuidas ümberringi kõik on üks põõsas - paistab nagu mets, aga madal. Teine variant on, et kõik on nagu eestis augusti kuu kuivanud muru. Ja seda paistab lõputult. Õhtuks jõudsime Geraldtoni, mis on siinkandis üks suuremaid linnu. Iseenesest ikka väike linn - algul tundus veidi Pärnu moodi. Seadsime sisse end backeris ja tegime väikse linnatiiru. Iseenesest armas koht, kuigi hommikuks tundus juba veidi igav. Otsusasime käia vahelduseks ka viisakamas kohas söömas. Tulemus oli - külmutatud pitsa maitsega pitsa ja suur arve. Mõned õlud/siidrid ja magama.

3.päev

10st visati meid juba välja ja mõtlesime külastada kohalikku vaatamisväärsust - ausammast II ms uppunud laeva Sidney II liikmetele. Samal ajal sattus seal olema tasuta giidiga eksursioon. Ausammas ise oli hiiglaslik - koosnes 5 erinevast kohast ja igal asjal umbes 10 tähendust. Natuke naljakas oli seda kuulata, kuidas see giid rõhutas, et 600 inimest sai sõjas hukka seal ja kui suur see kaotus see oli. Kui nüüd võrrelda iga teise riigi hukkunuid II ms, siis oli see arv ikka üsna pisike.

Varusime endale eski sööki ja jääd täis ning suundusime edasi. Esimene peatus oli Horrocksis, kus tegime endale ühe korraliku eine rannas. Teine koht oli Port Gregory, kus asetseb "Roosa järv". Poleks kunagi osanud ette kujutada, et see võibki nii roosa olla. Roosa värv tuleneb mingist bakterist, mida see sisaldab ja samuti pidi seal olema beetakarotiini. Nägi väga võimas välja, pildi peal võib tunduda tuhmim. Pärastlõunaks jõudsime Kalbarrisse, mis on umbes 600 km kaugusel Perthist. Võtsime koha karvanpargis ja panime telgi püsti. Telgist veel niipalju, et ostsime kahe inimese oma. Püsti pannes oli see aga üsna pisike - pidime madratsi sisse pressima. Siia jääme 2-3 päevaks. Vaatamist siin on. Nüüd istume nagu luksuslikud matkajad oma laua ja tooliga õues, elektripistik kõrval nagu aussis kombeks. Sihukesed on viimased paar päeva olnud ja aina paremaks läheb. Ilm on ka põhja poole liikudes kuumemaks muutnud ja ilmselt läheb veel palavamaks.