Ja esimene kuu on juba möödas

Tänase seisuga oleme siin juba kuu aega olnud. Aeg ja nädalad lähevad nii kiiresti, et ei saa arugi. Igaljuhul oleme end hästi sisse seadnud ja austraallastele kohase muretu eluviisiga harjunud. Siin on ikka ellusuhtumine üldse teine ja asju ei võeta liiga tõsiselt ja ei paanitseta nii palju. Näiteks kui laevas oli pidevalt mingid jamad, käiakse luuramas töötajaid ja kogu aeg on ikka midagi halvasti, siis siin on täiesti vastupidi. Meie managerid ja supervisorid üritavad kogu aeg kõiki töötajad motiveerida. Näiteks reedel tööl olles tuli boss baari ja küsis, et kas me shotte tahame - et olevat head tööd teinud. Lisaks võib peale tööd baari kulul ühe (vahel ka rohkem) joogi teha. Neljapäeviti on töötajate õhtud, kus saab erinevaid jooke proovida ja kõik ülejäänud on poole hinnaga. Vedas meil ikka väga, et sinna tööle saime. Reedel sattus Leederville päris palju eestlasi pidutsema (kuskil viis). Väga imelik oli ikka eesti keeles klientidega suhelda, joogi nimed kõlasid täitsa teistmoodi. Klientidest veel nii palju, et ikka iga päev pean selgitama, et kust pärit olen. See viskab juba kergelt üle. Enamasti kui ütlen, et "from Estonia" saavad nad aru, et Austria, Macedonia või midagi taolist. Lisaks küsitakse iga päev korduvalt, et kas ma olen rootslane. Paljud teavad Eestit siin Eurovisiooni võidu järgi. Üllataval kombel on austraallased suured fännid ja vaatavad seda igal aastal.

Laupäeval jäi Siim haigeks - nohu, palavik, köha ja tööle ei tulnud. Ma siis pidin üksi üleval baaris olema, mis oli välja renditud ühe poisi 21.aastaseks sünnipäevaks. Baari eelarve oli 1700 dollarit ja külalisi kuskil 15-20. Igaljuhul jõid nad eelarve 3 tunniga ära ja kella 9-ks oli kõik otsas. Peo korraldajast ema oli ka ikka parajalt üllatunud, kui ütlesin, et nad on kogu raha ära kulutanud ja peavad nüüd kõik maksma hakkama. Kokku läks tal see koos üüriga 2100 dollarit, pluss söögid veel. Niimoodi tähistatakse siin sünnipäevi! Üldse on 21. saamine väga tähtis sündmus, kuigi sellega mingied lisavõimalusi ei kaasne.

Ilmad on siin juba päris soojaks läinud. Nädalavahetusel oli kuskil 34 kraadi ja juba oli väga palav ja raske. Nagu ma ütlesin, siis Siim oli haige ja meie nädalavahetuse plaanidest ei tulnud midagi välja. Nüüd on õnneks enam-vähem korras. Teisipäeval käisin esimest korras pikemalt meie kodule kõige lähemas rannas. Väga mõnus oli, kuigi vesi üsna jahe. See muidugi ei heidutanud lapsi ja surfareid. Rand ise koosneb väikestest lahesoppidest, et pmst on suur tõenäosus enda privaatrannas olla. Vetelpäästjaid selles rannas pole. Eelmisel nädalal sõi hai ühe vanamehe ära, kes läks varahommikul ujuma Cottesloe rannas. Rand ise on üsna populaarne, aga varahommikuti ja hilisõhtul ei tasu ujuma minna, sest siis on suurem oht. Meest ennast pole üles leitud, aga ujumispüksid koos hambajälgedega leiti. See on juba siis teine hairünnak kahe kuu jooksul läänekaldal. Üldiselt on neid siiski harva ja suvalises kohas ei tasu vette hüpata.

Kolmapäeval sai ka Siim ühe vaba päeva ja käisime Kings Parkis. Tegemist umbes 400 hektari suuruse pargiga, kust avaneb hea vaade linnale. Lisaks on seal suviti veel igasugused kontserdid, kino, botaaniaaed ja üldse populaarne piknikukoht. Väga mõnus oli igaljuhul. Pärast käisime ühes spordiklubis hindu uurimis ja nüüd nad pommitavad meid kogu aeg. See tüüp helistas Siimule järgmine päev reaalselt mingi 10 korda ja jättis kaks teadet kõneposti. Nüüd just jälle helistas.

Paar korda käisin ka veel Sancho pagariäris tööl - nüüd on seal olukord selline, et kõik vähegi mitte mitteprantslased on teise poodi tööle läinud ja ainult prantslased järgi jäänud. Ma käin seal ikka väga harva, võib-olla hakkan varsti mingit teist kohvikut otsima. Enne ootan, et baaris rugbi mm läbi saab, sest siis hakkan sealt vist vähem tunde saama. Seoses sellega siis Austraalia kaotas eile ja finaali ei pääsenudki. Reedel hakkab kolmanda koha eest võitlema.

Poodidest veel niipalju, et avastasin eile, et meie kohalik Coles (Selveri taoline pood) on nüüd laupäeviti ja pühapäeviti suletud. Kui süüa tahame, siis peab reedel ära ostma. Ma pole veel vist maininud ka, et siin alkoholi toidupoes üldse ei müüda. Selle jaoks on eraldi nö "pudelipoed" ehk bottleshopid, kuhu on enamasti autodele drive-in. Joogid ise on suht korraliku hinnaga. Näiteks 700 ml viin maksab 35 dollarit, kast õlut 50 dollarit. Samas kui arvestada nende palku, siis pole see nii palju. Vein selle eest on odav. Just soetasime endale 4-liitrise paki veini 14 dollari eest.

Igaljuhul on nüüd esmaspäev käes ja on võimalus jälle poodi süüa minna ostma. Siim on ka haigusjärgselt näljane.

Tuli meelde veel üks asi. Alguses ei saanud me aru, et miks nii paljud autod on üleni väikseid mõlke täis. Nüüd saime teada, et talvel oli korralikumat rahet tulnud ja ikka väga paljud autod said kannata. Nüüd liigub siin selliseid päris palju ringi.