Ja minek!

Lõpuks oleme siis otsapidi lennujaama jõudnud ja ootame Helsingi lennuki peale minemist. Ettevalmistused on kestud juba paar kuud ja nüüd oleme valmis miema, ma vähemalt loodan :) Suuremad nutmised on nutetud. Minul algas see juba Tartus, Siimul eelmine nädalavahetus Türil. Ega praegu väga aru ei saagi, et nüüd sõidame nii kauaks kaugele. Järgmised kaks päeva veedame lennukis ja lennujaamades. Esmalt 3 tundi Helsingis, edasi sõidame finnairiga Hong-Kongi, kus on aega 7 tundi ja siis lõpuks Perthi. Kuna meie lennuk jõuab alles südaööl, siis saame veel ühe öö veeta lennujaamas. Kõlab mõnusalt!

Mõte Austraaliasse minna tuli üsna järsku. Või tegelikult mul on see peas olnud juba paar aastat, aga ma ei uskunud, et selle teostamiseni kunagi jõuan. Igaljuhul aprillis sõitsime Siimuga Ääsmäe poole ja ma kurtsin, et tahaks koolile vaheldust ja kuskile kaugele minna. Seepeale tema ütles, et lähme siis Austraaliasse. See just mul mõttes tegelikult oligi ja nii me nüüd siia lennujaama jõudsimegi. Vanemaid pidi küll esialgu selle mõttega harjutama, kuid said nemadki aru, et ega see nii paha plaan polegi.

Praegu pikemalt ei hakka lobisema...loodame, et jõuame oma asjadega ilusti kohale. Esimene kaotus oli meil hambapasta, mis võeti tollis ära - loodetavasti ka viimane. Kuuldavasti on ka meie esimeses hostelis wifi, nii et siis anname märku, kui oleme kohal.

Hiie-Liin & Siim