Telgielu

Meie elu on hetkel veel jätkuvalt telgis. Väga ära harjunud juba. Vahepeal läheb veits liivaseks ja on tunne justkui magaks rannas, aga lai voodi ja looduslik konditsioneer on olemas. Tegelikult olen aktiivselt ikka maju otsinud ja nüüdseks juba viite vaatamas käinud. Iga kord on korralik rahvamass koos, kes juba seal olles tahavad aktiivselt ankeete täitma hakata. Esimest ankeeti oli ikka korralik tüütus täita - tahavad saada pmst kõike. Tööandja, eelmiste üürnike, kohalike austraallaste soovitusi, nende numbreid, aadresse. Lisaks panga väljavõtet, palgalehti, koopiaid kõikidest võimalikest dokumentidest, mis on, kommunaalide arved jne...Korralik paberimajandus. Nüüdseks oleme enam-vähem asjad kokku saanud, ainult pangaväljavõte veel teha. Kuna meil endal praegu nii palju raha pole nagu oleks tore kontol näidata, siis peame kellegilt veidi päevaks laenama, paneme mõlemad kordamööda oma kontole, laseme kinnitatud väljavõtte teha ja siis raha uuesti välja. Sellist skeemi kasutatakse siin üsna tihti. Tegelikult oleme ainult ühe avalduse sisse andnud ja kuigi vaatajaid oli 20 ringis, siis avaldusi oli ainult 3, mis annab veidi lootust. Teise avaldusega jäime hiljaks kahjuks, maja oli super hea. Vahepeal oli veel sihuke naljakas seik, et panime kuulutuse netti ka, et otsime maja ja nüüd kolmapäeval helistas üks tüüp, et tal maja pakkuda. Väitis, et ei viitsi home openit teha ja agentuuriga jamada. Palus, et läheksime maja väljast vaatama ja kui meeldib, siis saame kokku ja ta näitab seest. Asukoht oli super hea meile ja väljast tundus täitsa okei - kaks suurt garaaži ja väga suur aed. Eriti arvestades seda, et tavaliselt siin on imepisikesed aiad kui üldse. Neljapäevaks leppisime kohtumise kokku. Mõtlesime, et kui jube ikka olla saab. Sisse oleks saanud ka kolida juba järgmine nädal. Aga näed saab ikka olla jube - kohe kui sisse astusin sain aru, et tegemist on täieliku peldikuga. Eiri kohutavad olid köök ja vannituba. Oma sööki ma elu sees ei paneks sellistesse kappidesse. Pole isegi Eestis nii koledat maja näinud. Otsus oli kindel, et siina me ei lähe. Nüüd omanik on mitu päeva meile helistanud ja peale käinud. Küsib ikka liiga suurt hinda sihukese peldiku eest. Aga eks tuleb aktiivselt edasi otsida. Kui varem vaatasin pigem mööbliga, siis nüüd vaatan ilma, sest neid riigub hulgaliselt rohkem ja on lihtsam saada ka.

Töötan endiselt Bulldogis. Neljapäeval käisime Siimuga terve päev paigaldamas. Ühes kohas pidime tee ääres seisma jääma ja korralikult liiva sisse kinni. Tundus küll, et kõva pinnas, aga nii kui peale sõitsime, vajus ratas sisse. Panime asjad üles ära ja siis autot välja tõmbama. Õnneks oli kaasas katkine kühvel kaevamiseks ja üks pikk plank. Kohalikud austraalia kutid tulid appi, panime plangu alla ja lükkasime auto välja.

Reede õhtul tähistasime Eesti Vabariigi aastapäeva karavanpargis Capten Morgan Spiced Goldi, sprottide ja põdrakonserviga. Hommikul oli plaan 4st üles ärgata ja minna Rottnesti saarele ujumist vaatama. Nimelt ligi 20 aastat on Perthis toimunud ujumisvõistlus Cottesloe rannast kuni Rottnesti saarele, mis on kokku ligi 20 km. Esimene start oli 5.45 ja viimane 7.45. Ärkasime alles 6st ja kähku minema. Terve tee rannasr kuni saareni oli pakult täis paate, kajake, lennukid ja helikopterid tiirutasid. Osavõtjaid oli kokku kuskil 2000, nendest 800 soolo ujujat. Päris karm - 20 km ookeanis ujumist. Rahvast oli vaatamas palju ja väga äge. Kiiremad pidid ujuma ksukil 4 tunniga. Pärast võtsime rannakohvikus hommikusöögi ja nautisme nädalavahetuse algust. Lõunast sõitsime linna ja Saime kokku Siimu sõbra venna ja tema sõbrannaga, kes reedel Perthi tulid. Tõid meile kõike head ja paremad - alustades Siimu rattast kuni 3 pätsi leivani. Lisaks tiina komme, karuli- ja hakkliha maitseainet, sprotte, konserve :) Nii hea! Tegime neil väikse linnatiiru, võtsime mõne siidri mõnusas katusebaaris. Õhtu poole läksime nende hostelisse Shiraleesse, kus me isegi alguses elasime. Tegime mõned tervitusjoogid ja 3ks jõudsime ikka koju - telki. Niimodi elu vaikselt kulgeb, eelmine nädal käisime Hillaryses akvaariumis. Sai läbi haiakvaariumi jalutaud ja raile patsu teha. Siin kuurordis meil ka korraliku loomaaed - jänesed, haned, pardid ja kõik muud linnud. Arunn korralikult toidab neid siin iga päev ja nüüd nad enam ei kavatsegi lahkuda. Siim plaanib juba meie tulevasse majja nad kaasa võtta. Lisan varsti mõned pildid ka, et ikka kursis saaksite olla :)

         Hommikusöögil rannas

                                                                      Meie kodu

Paadid ootamas ujujaid

Rottnest swim

Unimüts hommikul

                                                           Tööl