Saturday, February 4, 2012

Southern Forests

(kirjutatud 2.02.12)


Nüüd oleme siis jälle ratastel nädalaks ajaks. Siimu ja Arunni garaažis veedetud 50 tundi ei läinud raisku ja auto on taas sõidukorras ja parem kui varem – lippab lausa ise edasi. Esmaspäeval seadsime siis teekonna Edela-Austraalia poole ehk Lääne-Austraalia lõunaosasse. Kohe alguses juhtus väike äpardus – nimelt sõidame rahulikult kiirteel ja järsku käib mingi kolakas.Tähendas see seda, et bodyboard ja üks minu metallninaga saabas lendasid katuselt minema. Õnneks ükski auto pihta ei saanud ja pidime oma asjadest loobuma, sest tagasi ei saa ju kiirteel minna. Natuke kahju oli, aga bodyboard oli pmst leitud ja saabas poleks nagunii kasutust saanud, sest farmimõtest ju loobusime. Edasi juba Manjimupi poole. Seda ala nimetatakse laialt southern forests  ja oma nime ta väärib. Tee oli väga erinev sellest, mida nägime põhja poole minnes. Silmapiiri ulatuses võis näha hiigelsuuri metsasid ja mitmesaja aasta vanuseid puid. Teed olid künkalised ja käänulised ning ümbritsetud puualleedest. Vahepeal võis näha ka viinamarja ja kõiksugu teisi farme. Teepeal olevad linnad olidki enamasti väiksed farmilinnad, aga palju ilusamad ja puhtamad kui põhja pool. Pluss me pole veel ühtegi aborigeeni kohanud siiamaani. Esimene pikem  peatus oli Manjimupis. Käisime ka kohalikus visitor centre’s, et rohkem infot saada, töötaja seal aga lihtsalt tegi igas võimalikus kohas ringikesi kaardil ümber ja ütles, et vaadake ise. Käisime siis mõnes iidses metsas – King Jarrah puu juures, mis on 500 aastat vana ja 26,1 meetrit pikk. Edasi suudusime Diamond tree juurde, kuhu otsa sai 51 m kõrgusele redelist ronida. Vanasti kasutati selliseid puid metsatulekahjude asukoha määramiseks. Ka meie selle ronimise ette võtsime – alguses oli natuke jube küll, aga kui kõrgusega ära harjus polnud enam midagi hullu. Järgmine linn oli pemberton, mis on samuti väike farmilinn. Sõitisme lähedalasuvasse rahvusparki ja otsisime üles kämpaala. Seekordsel tripil üritame vältida mugavustega karavanparke ja ööbime tasuta või siis odavates kämpaalades, mida siin leidub peaaegu igas rahvuspargis ja randade juures. Tee sinna oli üli kitsas künkaline metsatee, mille ühel küljel oli lihtsal sügav org .
Teisipäeval võtsime suuna Walpole ja Denmarki poole. Nende kahe linna vahepeal on koht nimega - the Valley of the Giants, kus on 60 meetri kõrgusele tehtud rada, mille peal saab kõndida läbi hiigelsuure metsa, kutustakse seda  tree top walk. Seal käidud uurisime ka kõik ülejäänud ouud läbi ja sellega meie metsauurimine lõppes ka. Edasi suundusime Denmarki, mis on samuti üsna väike linnake – ostsime õhtusöögi materiali ja leidsime ülimõnusa kämpa-ala Perry beachil. Koht oli ca 30 km linnast väljas otse ranna juures. üks parimaid ööbimispaiku, mis meil olnud on. Edasi viis tee William (või siis Siiri Sõrmuse moodi Uljam) Bay rahvusparki Greens Pooli juurde, mis on ülimõnus täiesti läbipaistva veega rand. Kogu rannaala on aga ümbritsetud hiigelsuurtest kividest ehk lained kalda juurde ei jõua ja see muudab vee üli selgeks. Veetsime mõne aja seal, ronisime mööda kive teistesse randadesse ja Elephant Rocki juurde. Kõik oli lihtsalt super! Sihukesi kohti ei saagi kirjeldada, neis peab ise käima. Edasi kähku Albanysse, mis on üli mõnus (natuke suurem juba) puhkuslinn. Meenutab veidi Pärnut. Ja tuul on seal ka korralik kogu aeg. Käisimegi kohalikus wind farm’is, mis koosneb  12 tuulegeneraatorist. Sealt otse Torndirrup National Parki, kus olid ülihead vaated rannikule ja suured hiiglaslikest kividest kaljuservad, mis tekkisid kui palju miljoneid aastaid tagasi Antartika ja Austraalia lahku läksid. Õhtupoole mõtlesime colest läbi hüpata ja süüa osta, aga otse ninaees pandi pood kinni. Väikelinna värk, et 6st toidupoed ka kinni. Edasi mõtlesime hakata vaikselt Esperance poole sõitma, mis on Albanyst 500 km kaugusel. Kohe linna ääres nägime aga esimest hääletajat austraalias ja võtsime peale. Tegemist on 21-aastase itaalia kutiga Milanost. Parkisime auto kuskile parkla moodi kämakohta ja nüüd olemegi jälle hommikust saati sõitnud kolmekesi esperance poole. Ilm on täna kahtlaselt pilves ja vihmane. Loodetavasti on see vaid ajutine nähtus.
Tänaseks kõik ja naudime on väikest reisi edasi J


No comments:

Post a Comment