Vahepeal mõtlesime juba, et suvi on käes, aga ikkagi pole. Viimased 5 päeva on vihma kallanud ja tundub, et talv hakkab tagasi tulema. Enne seda igaljuhul nautisime juba rannamõnusid täiel rinnal. Siimuga on ainult see häda, et ta lausa tõmbab kõiki kärbseid ja võimalikke putukaid enda peale. Juba Eestis võis seda näha. Mida rohkem siin soojemaks läheb, seda rohkem kärbseid ilmub ja üsna tavaline on, et terve Siimu selg on neid täis. Sama juhtub ka rannas. Scarborough beachil on lisaks veel umbes mustmiljon lepatriinut, kes samuti eriti Siimu armastavad. Mul jääb üle lihtsalt tema lähedusse hoida, sest siis nad mind ei puutu :)
Lisaks oleme maha pidanud mõne grillpeo, mis on olnud toredad. Ja baaris on ka päris kiired ajad. Esiteks mainisin enne, et meil toimus pidu naistele poolalasti meestega. Tuli välja, et see oli hoopis tuletõrjujate kalendri esitluspidu ehk kõik musklimehed olid tuletõrjujad. Terve baar oli valgetes kleitides kiljuvaid naisi täis ja nagu ma aru sain, siis leidus seal ka kohalikke austraalia kuulsusi. Aga mis meil nendest - kõik võõrad näod. Ükskord varem oli Austraalia tähtsa ragbi võistkonna pidu ja kohalikud olid ähmi täis. Meie vaatasime tuima näoga :D Ja eelmine nädal toimus ka kurikuulus ja kauaoodatud Melbourne Cup. Selle jaoks kogunesid kõik baari jõhvikad juba päev varem, et kunstmuru maha panna. Kui ma vare arvasin, et see on tähtis spordisündmus, siis tundus mulle, et pigem mitte. Võistlus ise kestis umbes 1o minutit ja enamik inimesi selleks ajas sinna ei tulnudki. Suurem mass tuli hiljem, et ennast lihtsalt täis juua ja pidu panna. Naistel olid minikleidid ja peakaunistused, meestel ülikonnad. Võib-olla vanemate inimeste jaoks on see panuste tegemine ja võiduajamise vaatamine tähtsam, aga tundus küll, et pigem on see üks enesenäitamine. Õhtu lõpuks nägi terve klubi nagu laut välja - muru oli mullaks saanud. Järgmise päeva kannatas veel ära sellega, aga pool neljapäeva pidi Siim koos teiste kuttidega muru jäänuseid kühveldama ja põrandat pesema. Vürtsi lisas ka vihm, niiet mõni koht nägi üsna mudaaugu moodi välja. Asja igatahes sai ja muru said maha. Naljakas, et ühe päeva pärast viitsiti ikka nii palju vaeva näha.
Kell on juba 12 läbi ja meie majas ammu kõik magavad. Varsti hakkavad juba üles tõusma. Me tulime just kinost, käisime In Time vaatamas. Film oli väga hea ja jälle väga originaalse sisuga. Nii et soovitan kindlasti ära vaadata.
Rohkem praegu väga ei meenu. Mõtleme vaikselt oma detsembris algava reisi peale ja naudime viimast kuud Perthis.
Päev rannas
Muru enne inimesi
No comments:
Post a Comment