Jah, täna on see päev, mil ma kirjutan järgmise postituse, kuid enam mitte telgis istudes. Vaid hoopis meie mõnusas toas, kus on isegi püsiühendus. Eelmine nädal siis otsutasime, et telgielust on ikka korralikult kopp ees ja peaks endale siis toa leidma, kui maja otsimisega nii kaua läheb. Tegime gumtree lahti ja täitsa mitu tükki leidsime. Teisipäeval käisime siis esimest vaatamas ja ei pettunud. Kuigi asub hoopis Lõuna-Perthi pool ehk töökohast teisel pool linna - tegemist on siis suure villaga, kus elab omanik ehk umbes 50.aastane naine, tema tütar (ca 24) ja veel üks üüriline umbes 50ndates naine. Maja on ikka väga-väga suur - viis magamistuba, kinoruum, kaminaruum koos suure malelauaga, söögituba, veel üks söögitoa taoline ruum, suur sise-grillala, suur aed purskaevuga, lisaks spa aias ja ehe pizzaküpsetusahi. Kui algul maja ära vaatasime polnud veel päris kindlad. Õhtul aga taaskord karavanparki minnes kohtusime meie ratturist valvuriga, kes iga asjaga vingub kogu aeg meiega. Kord arvas, et meie telk kulutab liiga palju nende muru või telk on liiga kaugel meie alast jne... Iga kord ähvardas, et kui seda nüüd nii ei tee selleks ajaks, siis viskame välja. Kuu aega kellegi vingumist kogu aeg ei jõua kuulata ja viimane kord lihtsalt tuli astus meile põhimõtteliselt telki sisse ehk pärast seda olime kindlad, et võtame selle toa. Kolmapäeval viisime oma asjad sisse ja nüüd oleme nautinud selliseid luksuseid nagu siseruumis magamine ja VOODI! Väärtustage seda! Viimane kord magasime normaalses voodis detsembri alguses, pärast seda on olnud ainult kas madrats, diivan või ühekohaline kitsas voodi. Maja on ka igati hea. Lisaks elavad siin veel ka 18-kuune koer Bailey ja kass. Nüüd kindlasti hakkavad kõik paanitsema, et mul ju koera allergia, aga kõik on okei. Meie toas ta ei käi ja omanik ka koristab kogu aeg ehk saame elatud küll koos. Rajoon on ka suht uhke - enamasti rikkamad inimesed.
Laupäeval saime Siimu onupojaga kokku, kes alles Austraaliasse tuli ja läksime minigolfi mängima. Linnast umbes 20 km on minigolfi rajad botaanikaaia moodi kohas. Kõnnid läbi erinevate puude, järvede ja nende vahel on mängualad. Kokku oli 36 tükki ja mängisime kõik läbi ka. Ega see nii lihtne polegi. Pärast tegime veel väikse piljardi ja õhtul suundusime eestlastest töökaaslastega randa õllele ja grillima. Grillimisest ei tulnud kahjuks midagi välja ehk jäi ainult õlu. Poisid olid teeäärest korraliku golfivarustuse leidnud koos pallide, tikkude ja keppidega ehk öösel sai ka päris golfilööke proovitud. 5st saime koju ja nautisme luksust hommikul kaua magada. Telgis see kahjuks polnud võimalik, sest alates 8st läks täiesti saunaks ja linnud andsid ka korralikku kontserti hommikuti. Külastasime täna jälle meie lemmikut vene poodi, kus soetasime seekord leiba, karumsi kohueksi, pelmeene, sefiirikomme, kalja ja normaase maitsega juustu. Hinnad on muidugi korralikult kirved, aga tasub ära. Pood asub meie uuele kodule täitsa lähedal, ilmselt hakkame tihedateks külalisteks. Õhtu poole läksime Cottesloe randa, kus on alates märtsi algusest olnud skulptuurinäitus. Täitsa omamoodi oli, mõni asi oli täitsa äge. Pärast võtsime kannu head kokteili Cottesloe hotellis ja pidasime sunday sessionit nagu Austraalias pühapäeviti kombeks on. Nädal jälle läbi ja nii need siin lähevad. Praegu eriti kiiresti. Teeme väikseid plaane juba mu sünnipäevaks ka. Loodetavasti saame linnnast välja selleks ajaks. Aga ma ei saa palju aega kulutada blogile, olen jälle sõltuvusest seriaalide vaatamisest netis, mida ma mitu-mitu kuud teha ei saanud. Nüüd tuleb järgi vaadata kõik. Lisan mõned illustreerivad pildid ka uuest kodust.
Ja kõigile, kes tahavad pakke, kaarte või muid toredaid asju saata, siis nüüd on meil ka oma aadress.
14 Maldon Way, Mt Pleasant, 6153 Perth, WA, Australia
No comments:
Post a Comment