Tagasi Perthis

Tere jälle!

Oleme oma seiklustega jõudnud tagasi jälle Perthi - kohe ei saa siit ära üldse. Kuigi linn ise pole väga suur, on see saanud väga koduseks - tuttavad kohad, sõbrad, töö, töökaaslased. Kauaks me siia peatuma ei jää - ca 3 nädalat veel ehk kuni Austraalia päevani, sest Siimu tööpartner läks operatsioonile ja Siim asendab teda seni. Peatume hetkel Lõuna-Perthi mitte kõige atraktiivsemas rajoonis Bentleys 6 eesti kuti diivanil ehk mina ja 7 meest majas. Vaikselt hakkab see diivani elu muidugi juba üle viskama - vaikselt oleme uurinud ka muid võimalusi.

Elu siin on olnud väga meeleolukas. Saabusime Siimu sünnipäevaks, mida tähistasime ca 10 inimesega Sir John Mitchelli pargi lõunakaldal, kust on üle jõe otse hea vaade linnale. Siin on peaaegu igas pargis olemas elektri-või gaasigrillid ja istumiskohad. Kuigi konkurents oli tihe, saime endale katusega väikse pingi ja laua. Õlled, vodka crusherid, kartulisalat, grillkana ja pidu võis alata. Oli mõnus istumine ja ma usun, et Siim jäi ise ka rahule. Ja edasi tulidki aastavahetuse pikad pidustused. Mulle tähendas see küll kahte tööpäeva, mis polnud üldsegi halb. Kuna baaris toimus beach party, siis oli kogu baaride ala kaetud paksu liivaga, toodud olid väiksed basseinid, kõik inimesed kandsid rannariideid, kaasa arvatud ka töötajad. Päris lõbus oli - kliendid ostsid shotte ja hea meeleolu. Perth on vist üks ainukesi Austraalia linnu, kes ilutuestikku ei korralda aastavahetusel. Säästavad ilmselt raha Austraalia päeva jaoks, sest see on palju suurem pidustus siin. Eile nägime poes umbes 5 riiulit täis austraalia lipuvärvides asju - alates plätudest, lipsudest, pallidest, mütsidest kuni kottide, taldrikute jnejne...See pilt nägi üsna uskumatu välja! Aastavahetuse juurde tagasi minnes, siis Siim tähtistas seda koos eesti kaadriga, kuhu lisandus veel meie majarahvale inimesi. Lõpuks jõudis oma otsaga ikkagi Leedy'sse välja.

      Leedy vana-aasta õhtul

Pärast aastavahetust oli vaid üks puhkepäev, kui otsustasime minna Siimu ja Markoga Summadays  muusikafestivalile. Aussis on sellised üritused suviti väga populaarsed. Suve jooksul on ca 5 festivali, mille esinejate list on enamasti ülemaailmsete nimedega ja sama festival toimub üle Austraalia 4-5 suurlinnas. Kuna Stereosonicule (eelmine festival) me ei jõudnud, siis ei tahtud Summadaysist ilma jääda. Piletid saime ka vedamise peale Internetist ühe tüübi käest, kes müüs täpselt 3 piletit ja 30 taala tavahinnast odavamalt. Festival ise oli ÜLI VINGE! Ilm oli hea ja kogu rahvas oli peomeeeolus. Snoop Dogi ajal tegime supertrügimise - kõige tagant peaaegu esimesse ritta ja tasus end ära. Igaljuhul kellel vähegi võimalik, soovitan kindlasti külastada neid festivale ja mitte raha pärast põdeda, sest emotsioon on seda väärt. Me üritame ka kindlasti veel mõnele jõuda.

Ja nüüd peale seda oleme niisama puhanud, töötanud, bodyboardingut proovinud, sushit söönud ja linnas ringi  käinud. Sushist veel nii palju, et see on siis palju odavam kui Eestis ja iga nurga peal. Kui meie Austraalia aja alguses Siim heitis mulle ette, kui ma jälle sushit läksin ostma, siis nüüd on Siimust saanud paadunud sushi fänn ehk peaaegu iga päev teeb ta ise ettepaneku seda minna ostma. Baarist sain ka üllatavalt palju tunde ja Siim ka sellest nädalast iga päev tööl. Nüüd tuleb auto veel korda teha ja võimegi alustada teed lõuna poole. Uurime ka farme ja väike lootus on juba ka olemas. Perthi ilm tundub praegu väga mõnus ja vahepeal isegi veidi jahe pärast põhja pool kogetud - ca 32 kraadi päeval. Aga selleks korraks kõik!

H-L