Teeme tööd ka

Pisut lähemalt siis tööst, mida ma juba peaaegu et 6 kuud teinud olen ja Siimul saab varsti peaaegu aasta väikeste pausidega. Firma nimi on Bulldog Graphics ja tegeleb kõiksuguste reklaamide valmistamisega ja paigaldusega v.a tele- ja raadioreklaamid. Kui kujutate nüüd linnapilti ette, siis tulevad silmade ette kõiksugused poodide kirjad/pildid poodide vaateakendel, suured reklaamid autoteede ääres, bannerid kaubanduskeskustel, allahindluste sildid, autoreklaamid jne - võibki loendama jääda ehk klient peab selle saama, mida tahab ja siin on klient tõesti kunungas. Ka baarides, söögikohtades - keegi ei viitsi pikalt vaielda ja lihtsalt jäädakse nõusse kliendi sooviga. Meie firma on tegelikult väike: boss Andrew, tema paremast käest ustav tööline Pete, kes on nende pere heaks juba ca 40 aastat töötanud ehk tema jagab neid asju üldjuhul kõige paremini, 2 indoneesia tšikki, kes tegelevad printimise, kujundamise ja sita keeramisega. Üldjuhul lihtsalt on nii, et neil juhtub kogemata väga palju...ja siis Siim ja mina. Meil on siis oma workshop seal. Lisaks tegutseb ka seal teine firma Barret displays, mis kuulub meie omaniku Andrew isale ja seda juhatavad tema 2 venda. Nemad tegelevad siis ka kõiksugu asjadega, raske seletada, nt teevad erinevaid stende messidele ja igasugu keerulisi asju. Vaadake kodulehte, siis saate paremini aru - http://barrettdisplays.com.au ja vaadake meie kodulehte ka http://bulldog-graphics.com.au Barretis on inimesi mitu korda rohkem meil, lisaks austraallastele uus -meremaallased, iirlased ja ka kaks eesti kutti. Töö juures puutun kokku igasuguste põnevate asjadega, millega varem tegemist pole olnud. Ühed nendest näiteks tööriistad. Isegi eesti keeles ei tea nende erinevate tantide, kangide, kruvide nimesid ja inglise keeles ammugi mitte. Suht sageli on olukord kui Pete ütleb mulle, et ma tooksin autost tööriista kastist mingi tööriista, umbes kolm korda küsin üle, siis lähen ja sobran umbes 10 minutit seal kastis ja nuputan, et mis see võiks olla, mida ta tahtis. Aga pole hullu, varsti olen remondinaine valmis, tulen eestisse ja puurin ja uurin igasugu auke seina. Pete on 50. austraallane siis, alguses võib tunduda veidi tõre, aga tegelikult täiesti vastupidi. St tõre võib tunduda meestele, naistega on tal alati nägu naerul. Suht tihit pean ka mingit kaupa firmadest ära tooma, mis me tellime, näiteks erinevaid kilesid, laminaati, plaate. Eile siis asusin taaskord spandexisse laminaati tooma, mis on siis suured laiad rullud kasti sees. Läksin väiksema kastiga autoga, poolenisti panin rullid kasti nagu alati. Siis aga helistas Pete, et ma läheks veel teise kohta ja võtaks plaadid. Okei, sõitsin sinna ära ja pidin panema plaadid katusele, sest kast oli teisi asju täis. Katuseraam on aga sihuke lombakas natuke ja ega ma suuremat sorti siduja ka pole. Sidusin neid siis mingi saja köie ja nööriga üli kaua, tundus et nagu on kinni ja hakkasin workshopi poole sõitma. Sõites kuulsin nagu, et mingi imelik hääl. Üritasin pöörata nii rahulikult kui võimalik. Enne kiirteed on aga veel viimane valgusvoor, pidurdasin rahulikult ja nii need plaadid mul katuselt ilusti alla libisesid otse kapoti peale. Ma ei jõudnudki veel midagi teha, kui juba tagumisest autost kaks oz'i kutti välja hüppasid ja need mulle tagasi kinni sidusid. Vedas, et kiirteel alla ei lennanud. Siin on suht tavaline, et autodest lendab asju. Tihipeale on kiirteed kingi, igasugu riideid jne. Sihuke väike ùlevaade siis. Loodan, et saite oma küsimustele vastuse.