Austraalia režiimil

Teine nädal täies hoos ja aeg möödub töiselt. No mul võib-olla veidi vähem kui teistel, aga ei kurda. Harjutame ennast vaikselt Austraalia tööinimeste režiimiga ehk 9-10 ajal magama ja 5.30 ülesse. Siim töötab praegu ka seal reklaamifirmas, kuhu ta alguses pidi minema ja seal algavad tööpäevad juba 7st ja kestavad 4ni. Kuigi koht ise on vaid 5 km kaugusel kodust, siis on kohalejõudmine üsna raske. Näiteks esmaspäeval tuli Siim koju umbes 2 ja pool tundi. Kõigepealt tegi jala mitu tiiru, siis sõitis bussiga kogemata ookeani äärde, rongiga Perthi ja lõpuks Perthist bussiga koju. Telefon oli tal tühi ja tänavad kottpimedad. Kõik majad on siis suht sarnased ka ja enamus bussijuhte hindud, kes ei jaga mütsigi. Võid neile öelda küll, et palun peatu selles peatuses, aga enamasti nad ei tea peatustest midagi. Et buss seisma saada peab vajutama nuppu, aga kuna peatustes pole isegi nime kirjas, vaid ainult id nr, siis alguses on ikka suht raske õiges kohas maha tulla. Igatahes on Siim nüüd tubli töömees!

Mina käisin siis esmaspäeval proovipäeval ühes kohvikus. Pigem on see vist ikka pagariäri moodi kohvik. Minu suureks üllatuseks olid kõik ülejäänud töötajad prantslased ja peagi sain ka aru, et tegemist oligi prantsuse pagariäriga. Igaljuhul minu ülesanne on seal kliente teenindaja leti tagant, kui nad tulevad oma kooke/saiu/võileibu/macaronisid vms ostma. Tundub lihtne, aga neil on iga saiakese jaoks oma prantsuskeelne nimi, mida mina teiselt poolt letti ei näe ja kui inimene tuleb ja ütleb, mida ta tahab, siis ma olen ikka suht nõutu. Ja kui ta hakkab veel pärima, millest need koogid/saiad/võileivad on tehtud, nooo mis ma siis ikka oskan öelda. Töötajaid on seal päris palju korraga ja klientidest puudust ei tule. Kui ma vahel neil küsin, et mis selle saia nimi on või, millest see koosneb, siis tuleb sealt sihuke prantsuskeelsete väljenditega lause, et ega ei erista küll väga. Saiakesed on siis näiteks sihukeste nimedega: palmier, brioches, croissant, pain au Chocolat, escargot Chocolate, escargot Raisins, almond croissant, chocolate twist, etoile, eclare jne... Enam-vähem olen suutnud neid nüüd hääldama õppida ja peaaegu vist eristan ka. Vahepeal on küll sihuke tunne, et need prantslased mõtlevad vist küll, et olen täitsa juhmard ikka. Praegu käin seal veel suht vähe - manager saadab smsi ja siis pean minema ehk kindlat graafikut pole. Võib-olla hiljem saan rohkem tunde. Ega see koht mind väga ei kutsu, aga kui töö selgeks teha, siis pole midagi hullu ka. Praegu kui veel ilmad jahedad on rohkem motivatsiooni töötada, hiljem on juba rohkem võimalusi, mida teha.

Olgu siis, aitab ka. Lisan mõned pildid meie uuest kodust.

HL