Pühade hooaeg

Nonii peaks vahelduseks blogi ka kirjutama, loodame, et mõni lugeja veel alles ka on. Elu on käinud pühadevaimus. Austraalias on pühasid ehk siis vabu päevi päris rohkelt. Ja ei ole nii, et kui satub nädalavahetusele, siis tööandja naeratab ja tööline nutab, vaid siis saab esmaspäeva hoopis vabaks. Märtsis oli siis meil labour day, aprilli alguses munadepühad ehk suur reede, easter monday ja eile anzac day, millal mälestatakse sõjas hukkunuid. Nii need nädalad lähevad kui igas kolmas nädalavahetus on pikk. Nüüd küll tuleb pikem paus, sest järgmine püha on kuuldavasti alles juulis. Kui teil seal liiguvad ilmad suve poole,siis siin vastupidiselt talve poole. Vahepeal oli juba täitsa jahe - päeval ainult 23. Ma pidin ruttu poodi minema ja saapad ostma, Siim ostis kaks paari teksasid. Vahepeal mõtlesime ka kinnaste peale. Nüüd on see nädal jälle soojem - ca 28-30. Poleks arvanud et ma seda kunagi ütlen, aga jahe ilm on vahel päris hea ning päike juba tüütab natuke. Rannas käimise lõpetasime juba ammu ära, sest ega nii jahedaga enam minna ei saa. Viimane kord oli vist kuu aega tagasi. Eelmine kord rääkisin meie "kallist" naabrist. Õnneks temast enam midagi kuulda pole olnud. Asemele kolis siis omaniku teine tütar, kes sai juba endale hüüdnimeks üsna pea "kassiotsija". Nimelt võttis ta enda kassi nimes Trix või Rix...igaljuhul on tema peategevus kassi otsimine mööda maja. Esimesel päeval otsis kogu aja, nüüd on seda natuke harvemas jäänud. Me siin teeme nalja, et kui teised käivad vahel väljas ka või perekondlikel õhtusöökidel, siis tema ei saa käia, kuna tal pole kassiotsimise kõrvalt aega. See selleks, tegelikult on täitsa tore ja just näitas meile oma kõvaketast, kus on kõikvõimalikke uusi filme ja seriaale. Nüüd oleme aktiivsed külalised kodukinos. Tavalises kinos oleme nagunii aktiivsed külalised. Lausa nii aktiivsed, et selleks nädalaks said meil peaaegu kõik filmid vaadatud, mis kinos on ja polnudki midagi enam näha. Peab ootama järgmist nädalat. Isegi Titanicut 3D käisime vaatamas :D Siim küll vastutahtmst, aga lõpuks vist polnudki nii hull olnud. Ta polnud varem seda otsast lõpuni näinudki. Eile käisime ühes aloholipoes, kus müüakse Sakut ja Kissi siidrit. Siim ostis kohe terve kasti, mis siin pool maakera maksab 80 dollarit ehk siis kuskil 70 euri. Kukkuge nüüd pikali jah, aga tegelikult polegi see väga palju kallim kui tavaline kast, mis on umbes 50 dollarit. Tavaline õllepudel on siin 0,33, Saku aa 0,5. Tundus esialgu ikka hiigelsuur. Miks ma siin kastides räägin - sellepärast,et väiksemat kogust kui kast pole mõtet osta (kui just ei taha kolmekordset hinda maksta). Üks sixpack maksab kuskil pool kasti. Ühe pudeli kaupa ei osta siin praktiliselt keegi. Üks purk Kissi siidrit maksis 7 dollarit. Maitses hästi küll. Siin üldjuhul ainult õuna- ja pirnisiider. Kirsimaitse tundus täitsa uus ja huvitav. Meeldejäävamatest sündmustest veel viimasel ajal oli Fremantle Street Festival. Fremantle, mis on üks linnaosadest, meenutab veidi Tartut. Sihuke kunstiinimeste koht, vanad hooned (Austraalia mõttes väga ajalooline hoone on 19.sajandist). Tänavad olid igasugu huvitavaid tegelasi täis. Üks meeldejäävamaid oli Anthony Livingspace. Tegi natuke kriitilist nalja, üks tüüp läks isegi nii närvi ta peale, et andis kõrvakiilu. Kel huvi, vaadake youtubest videosid. Kindlasti üks parimaid koomikuid, keda näinud olen. Aga mis ma siin ikka pikalt kirjutan, kes tunnevad rohkem huvi küsivad ja vaatavad pilte :)

Kuri nõid ja draama

Nonii meie elu on viimastel päevadel küll täiesti seebiooper - sihukest asja poleks küll osanud oodata. Alustan siis algusest peale ehk kes meil siin majas elavad. Esiteks siis kuskil 50. aastane majaomanik, kelle mees ta maha jättis. Tal on 4 tütart, kellest üks elab siin ja teised on aktiivsed külalised. Kõik neist on umbes 20ndates. Lisaks meile üürib (nüüd juba üüris) veel ühte tuba 58. aastane naine Maureen, kes tundus küll paras ullike, aga muidu üsna okei. Esimesel päeval omistas juba Siimu käest nime "tinanina", ses kohe kui sisse kolisime oli tal veinipudel käes ja nii iga päev. Ega ta tegelikult nii palju ei joonudki, aga kogu aeg oli veiniklaas ees. Rääkis oma juurviljadest pidevalt (taimetoitlane) ja kõik. Taustast veel nii palju, et 24.aastasena tuli backpackerina Šotimaalt siia, pärast taotles elamamisloa ja jäigi austraalliasse. Muud me temast ei teadnud ka varem ega ka praegugi väga mitte. See siis väike sissejuhatus meie majaelanikkudest.

Juba ammu andsid omaniku tütred teada, et reedel toimub meil pizza pidu ja võime ka sõpru kutsuda. Me esialgu mõtlesime, et tegemist ongi väikse peoga - a'la õed ja paar sõpra. Kutsusime Fredi ja Kärdi ka ning valmistusime pizzat tegema. Kui aga ükskord koju jõudsime, saime aru, et tegelikult polegi nii väike - maja oli paksult rahvast täis kõiki õdede sõpru. Terve laud oli kaetud erinevate pizza katte asjadega - seened, sink, 3 sorti kana, kõrvits, feta juust jnejne. Lisaks oli 40 pizza põhja materjal - põhja pidi muidugi ise lahti rullima, millega me üsna hädas algul olime. Tuleb välja, et polegi nii lihtne. Tegime siis mitu head pizzat meie aias asuvas spetsiaalses ahjus ja oii kui head. Kõigil olid kõhud punnis ja meel hea. Pidu läks edasi täies hoos ja tundus, et kõik veetsid head aega. Ainuke vaidlus, mis vahepeal oli, toimus tinanina ja ühe külalise vahel raha teemal. Nimelt üks külaline ülistas oma ülirikast bossi ja siis tinanina ütles talle, et raha pole ikka kõige tähtsam ja võib kaduda ühe hetkega ja lisas veel, et tema teab rahast kõike. See selleks praegu.

Laupäeva hommikul olid mõned külalised ikka siin veel, me magasime umbes 2ni, käisime kinos Hunger Games'i vaatamas ja õhtul (ca 9 ajal) vaatasime rahulikult arvutist filmi, kui ma korra kuulsin, et keegi karjus, et "somebody just stole my handbag". Me mõtlesime, et see oli üks õdedest, sest nad enne ka tülitsesid omavahel. Umbes poole tunni pärast koputas tinanina meie uksele ja teatas, et keegi just varastas ta käekoti. Nimelt oli ta läinud teed kööki tegema ja tagasi minnes näinud, et keegi noormees ta aknast alla hüppas koos tema käekotiga, kus tal olid autovõtmed, majavõtmed, kõik krediitkaardid, umbes 1000 dollarit sularaha ja kõik dokumendid. Küsis, et kas me politsei numbrit teame (kuigi ta ise on siin juba ca 40 aastat elanud). Me muidugi ei teadnud ja siis ta helistas ise. Esimene imelik asi - miks ta seda alles pool tundi hiljem tegi? Majaomanik tuli ka just koju ja siis tuli veel politsei jne. Mutt arvas, et kindlasti keegi külalistest, kes reedel käis...alguses isegi nagu ütles, et ta oli näinud sellist inimest reedel. Et ta oli rääkinud reedel, et tal on nii palju raha ja siis keegi murdis sellepärast sisse. Õhtul tuli talle veel vend ka külla, rääkisid ja rahunes maha veidi. Parkisime tema auto ka kinni, et keegi ei saaks öösel autot ära varastada. Hommikul polnud aga kõik enam nii nagu oli eelmisel õhtul. Nimelt oli tinanina ikka eriti halvas tujust. Süüdistas õdesid, et see on nende süü, et tal vargad käisid, et tema peab nüüd nende pärast kannatama. Siis süüdistas veel majaomanikku, kuna tema sõbrad hoiavad oma kallist kiirkaatrit meie maja ees ja sellepärast vargad tulidki, et vaatasid, et siin peab raha olema. Igatahes alguses oli jutt, et varas tuli aknast ja varastas ta käekoti. Hommikul oli aga jutt juba muutunud. Nimelt avastas ta ka järsku, et tema teine käekott, mis oli kappi peidetud on kadunud koos ema juveelide ja piltidega. Väitis, et 20 000 dollari eest ehteid on kadnud. Tundus veelgi kahtlasem - kuidas varas ilma kõike segi tuulamata selle 2 minuti jooksul oleks need leidnud. Siis tegime Siimuga hommikul pannkooke ja arutasime õdedega, et kuidas teha häid. Seepeale tinanina hüppas meile kaela ja hakkas sõimama, et meie siin teeme pannkooke, aga tema peab kannatama üksi. Tema on üksi ohver ja meie teeme pannkooke. See oli hetkeks ja väga seda me tähele ei pannud - üks õdedest küll ütles talle, et sihukest suhtumist nagu sul meie majas ei ole. Siim läks umbes 2 ajal kalale ja ma jäin kahekesi tinaninaga koju. Lugesin rahus raamatut oma toas, kui tinanina hakaks muusikat kuulama. Aga mitte lihtsalt kuulama, vaid pani täie volüümi peale ja otse oma uksest välja - nii terve päev. Oleks siis veel hea muusika, aga alguses oli umbes tund aega üks ja sama šoti lugu, siis tund aega pavarotti üks lugu, järgmine tund mingi klassika lugu tund aega jne... Mõtlesin, et las siis kuulab, võib-olla rahustab teda natuke. Mingi hetk umbes 8 ajal koputas keegi mu uksele. Tegin lahti ja oli Maureen ja küsis, et miks uks lahti on. Ma ütlesin, et ei tea, ma olin terve päeva kodus olnud. Siis hakkas järsku hüsteeritsema, et me ei austa teda üldse ja jätame ukse lahti ning, et tema asjad varastati ära, pluss, et varas tuli läbi sisse läbi ukse, sest meie jätame ukse lahti (enne väitis, et läbi akna). Karjus, et tema ikka ainus kannataja jne...ma ehmatasin sellest täitsa ära. Õnneks tuli varsti Siim koju. Olime mõlemad netis, mutt ikka kuulas Pavarotit, kui ühel hetkel Internet ära läks. Siim läks vaatama ruuteri juurde ja kõik juhtmed olid välja tõmmatud. Pani tagasi ja läks umbes tund mööda, kui järsku jälle nett ära kadus. Me mõtlesime, et äkki omanik tõmbas välja, sest mutt kuulab muusikat youtubes ja äkki ta ei julge talle öelda. 5 mituti pärast läks muusika edasi, Siim läks ruuteri juurde ja jälle oli kõik välja tõmmatud. Läks aega edasi juba, kell sai kuskil 11 ja mõtlesime, et peaks magama minema - esmaspäeval juba 5.30 üles ju ja tööle. Siim läks tinatina toa juurde ja pani ukse kinni. 2 sekundi pärast lõi ta jälle ukse lahti paugua, Siim läks uuesti ja ütles, et me peame homme tööle minema ja ta võiks muusikat vaiksemaks panna. Täiesti viisakalt ja rahulikult. Siis läks korralik draama alles lahti. Tinanina läks täiesti hüsteeriasse - hakkas karjuma, et meie pärast on tal nüüd kõik asjad kadunud. Et Siim elab siin oma lolli blondiiniga ja, et tema ainuke eesmärk on raha teeninda elus. Et me elame siin lollakas toas ja ei austa teda. Et teda ei huvita, et me tööle tahame minna, sest tema tahtis ka tööle minna pühapäeval, aga ei saa, sest tal varastati autovõtmed ära ja miks siis meie peame saama minna ja rahulikult magama. Jnejne...sihuke sõim lihtsalt. Ühel hetkel lihtsalt andis kõrvakiilu Siimule ja siis haaras seina pealt väikse raamitud raami ja viskas sellega Siimu. Siim sai täpselt eest ära ja raam klaas lendas teisele poole koridor kildudeks. Täpselt sel hetkel tuli omanik koos oma tütrega koju...noo siis läks alles draama lahti. Mutt ütles, et tema ei teinud midagi, et meie pärast on kõik ära varastatud, et pilt kukkus ise maha, nuttis ja räuskas, et tema on ainuke kannataja. Siis hakkas omanikku süüdistama, et kuidas ta võtab üldse mingeid eurooplasi siia elama, et me pole mingid õiged austraallased ja tema käest ei küsi luba. Lisan siia veel, et tinania kolis siia täpselt nädal enne meid. Siis sõimas veel omaniku tütart, et tema midagi vastu ütleb, et see on ta ema maja mitte tema oma...nagu nad oleksid siin võrdsed elanikud. Ega me kõike ei teagi, mis ta siin veel rääkis. Omanik ja ta tütar olid ka väga šokis, kutsus oma vanema suue mõõtmetega tütre siia veel. Ja ütles tinaninale, et homme ehk täna koligu välja. Oi tinanina ikka karjus ja nuttis siin. Viimase asjana astus meie tuppa lihtsalt sisse ja ütles, et ma loodan, et te saate endale vähi. Me olime ka ikka väga šokis. Panime pudeli enda ukse taha, et kui öösel keegi peaks meie tuppa tulema, siis kuuleme. Hommikul läksime tööle ja terve päev mõltesime temast ja lootisme, et loodetavasti on ta meie kojujõudes juba lahkunud majast. Võtsime kõik väärtuslikumad asjad ka igaks juhuks kaasa, et kui Maureen peaks tahtma midagi äkki kaasa võtta. Koju jõudes siis vaatasime, et autot pole, läksime tuppa, kus omanik koos tütrega meid juba ootasid ning ütlesid, et tinanina saadeti isiklikut hommikul minema. Ei tahtnud oma võtit ära anda ja lõpuks oli hakanud hoopis veel süüdistama kahte teist tütart, et nemad varastasid ära ja, et nad olid kodus sel ajal kui varas käis. Kuigi tegelikult neid polnud siin. Ehk esialgne jutt muutus täielikult...alguses öeldi, et akna kaudu, siis et ukse kaudu, alguses oli jutt, et ta nägi teda, pärast juba ütles, et õed käisid vargil. Hommikul saadeti ta siis valve all majast välja ja seepeale võttis tinanina AUTOVÕTME ja sõitis ära. Autovõtme, mida ta nuttis taga terve nädalavahetuse taga ja mille pärast ta ei saanud tööle minna. Ehk lõpuks oleme me täiesti kindlad, et mingeid vargaid ei käinudki ja mutt pööras lihtsalt täiesti ära. Tõesti alguses tundus täiesti normaalne...lihtsalt see oli nii uskumatu, mis siin enne toimus. Omanik oli ka nii imestunud - esimest korda üüris välja toa ja vaata mis juhtus kohe. Nüüd kolib üks tütardest tagasi sinna tuppa. Sihuke seebikas toimus meil siin nädalavahetusel. Tänu sellele hakkasime omanikuga ka kohe paremini läbi saama - täna pool õhtut rääkisime sellest. Jube-jube. Vahepeal oli mul isegi kahju tinaninast, aga sihukest käitumist ei saa ikkagi õigustada, eriti kellegi teise majas. Õnneks saime nüüd kurjast nõiast lahti ja loodetavasti ta meid rohkem tülitama ei tule, kuigi vahepeal oli küll jube tunne, et äkki tuleb. Loodame parimat! :)